Vello Jürna (1.XII 1959-12.VI 2007)
Väike-Maarjast pärit tenor, kõik unistuste rollid ära laulnud Vello Jürna, tähistanuks 2019. aastal oma 60. sünnipäeva. 2007. aastal meie hulgast lahkunud laulja mälestusest sai kaks aastat hiljem alguse iga-aastane Väike-Maarja Muusikafestival – aset leidis vabariiklik vokalistide konkurss, suurepärased Eesti ooperisolistid andsid mitmeid kontserte.
Aastal 1989 esimesed rollid mänginud Vello Jürna on ühes intervjuus öelnud, et hääl on talle jumala poolt antud, auahnust ja ambitsioone, mida teater vajab, ta kaasa ei saanud. „Sellepärast pole teater mulle koduks saanud, ma ei lase teatrihullusel endale peale tulla. Mul on väga hea meel, et sellest Väike-Maarja poisist, kes kaua aega laulmisest midagi ei teadnud, nii palju alles on. Mis siis, et mind on väga palju lahti raiutud ja uuesti kokku pandud,” rääkis tenor Vello Jürna.
Neeruti maastiku ja Võduveres asuva suguvõsa magneti, Sonne talu, kõrval oli Väike-Maarja Vello jaoks teiseks eriliseks paigaks. Hannes Kuusma poolt 1992. aasta augusti Viru Sõnas ilmunud isikuloos mõtiskleb ta: „Kui ma nüüd pärast pikemaid eemalolekuid Väike-Maarjas bussist maha astun, kõike nii muutumatuna ja harjumuspärasena eest leian …, siis tunnen, kuidas see pilt minu sisemusse sööbib. See rahustab täpselt nii nagu praegu siin (Sonne talu) aidatrepil istudes.“
Elu esimese soolokontserdi andis Vello Virumaa omakultuuripäeval 13. juunil 1992. aastal Väike-Maarjas, publiku hulgas kuulamas ka oma kunagine muusikaõpetaja Heino Sein. Teine soolokontsert leidis aset ESTO päevade raames New Yorgis Manhattanil „Ramada“ hotelli kuldses ballisaalis.
Hannu-Iilani Lampila kirjutab ajalehes Helsingin Sanomat 30.01.1991 Estonia teatri külaliskontserdist: „Kontserdi sensatsioon oli noor tenorianne Vello Jürna, kes oma särava häälega pimestas Hertsogi aarias Verdi „Rigolettost“; ta laulis aaria „Ella mi fu rapeta“ kodast orkestri saatel. Kohe alguses kutsus ta selge, ehtne itaaliapärasus kuulama. Kui hääl tõusis raskes aarias ülaregistrisse, helises see harukordselt kaunilt ja võidukalt. Jürna hääl avastati Eesti Akadeemilises meekooris. Ta õpib viimasel kursusel konservatooriumis ja on kinnitatud Estonia solistiks. Möödunud sügisel saadeti ta poolteiseks kuuks õppima Itaaliasse Carlo Bergonzi juurde. Noormees leidis seal kiiresti oma tõesti harukordse hääle.“
Eesti Rahvusooper andis märtsis 1991 kontserdi Norra Ooperiteatris ning Jan BØjum kirjutas ajalehes Dagens: „Ooperikatkendeid esitati suure kindlusega. Eriti peab märkima Cavaradossi aariat Puccini „Toscast“ Vello Jürna esituses. Vello Jürnal on kaunikõlaline, pehme tenorihääl ja tema täpse fraseerimistehnikaga esitatud aaria oli parim, mida ta ise ühelt lääne debüüdilt võiks soovida.“
Estonia Rahvusooperis laulis Vello üle 30 erineva rolli. Lisaks esinemistele Estonias ja Vanemuises sai tema annet nautida ka Stockholmi Kuningliku Ooperi, Norra ja Läti Rahvusooperite, Göteborgi ja Oulu ooperiteatrite ning New Yorgi ja Itaalia publik.
Väike-Maarjas keskkoolipõlves bändis laulnud Vello Jürna tee jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli estraadiosakonnas laulu erialal, kuid Raimond Alango kutsus ta üle kammerlaulu ja klassika poole ning RAMi laulma. 1987. aastal suundus Vello Jürna Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas juba solistiks.
Kõrghariduse lauljana omandas Vello aastail 1985-1991 tolleaegses Tallinna Konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Estonia teatri ja seltsi toetusel Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana’s, Verdi sünnilinnas, kus õppis hindama aega ja järjepidevust.
Maestro Carlo Bergonzi (1924-2014) oli tenor, kes tegi oma elutöö Met´is ja keda peeti, vähemalt Itaalias, maailma üheks parimaks lauluõpetajaks, viimaseks bel canto meistriks. Bergonzi akadeemias laulis Vello alguses aariaid „Toscast“, tervenisti võeti läbi „Rigoletto“ Hertsogi ja „Traviata“ Alfredo partiid.
Vello Jürna osales mitmel konkursil ning võitis I auhinna Eesti Lauljate võistlusel 1989. aastal, publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel 1992. aastal ning oli 1991. aastal Modenas Pavarotti-nimelise võistluse finalist.
Vello Jürna on laulnud paljudes Eestimaa kirikutes ja kammersaalides. Lauljatöö kõrvalt algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et võimalikult paljudel aidata nautida muusikast osasaamise rõõmu.
ROLLID
Rahvusooperis Estonia aastatel 1987-2007
Nathanael, Hoffmanni sõber – J. Offenbach „Hoffmanni lood“ (Les contes d’ Hoffmann), 1988
Jonas Kempe, Reigi abiõpetaja – Ed. Tubin „Reigi õpetaja“, 1988
Wagner, Fausti õpilane – A. Boito „Mefistofeles“ (Mefistofele), 1988
Üks teenritest – V. Ojakäär „Maskeraad Ungurus“, 1988
Basilo, muusikaõpetaja – W.A. Mozart „Figaro pulm“ (Le nozze di Figaro), 1989
Ferrando, Dorabella armastatu – W.A. Mozart „Cosi fan tutte“, 1989
Nemorino, noor talupoeg – G. Donizetti „Armujook“ (L’ elisir d’ amore), 1989
Arturo – G. Donizetti „Lucia di Lammermoor“, 1989
Franz Bonnius, Rõngu lossi kirjutaja – Ed. Tubin „Barbara von Tiesenhusen“, 1990
Tamino, kuningapoeg – W. A. Mozart „Võluflööt“ (Die Zauberflöte), 1991
Pinkerton, ameerika mereväeleitnand – G. Puccini „Madama Butterfly“, 1991
Alfredo – Verdi „La Traviata“, 1991 ja 1997
Des Crieux – Massenet’ „Manon“, 1992
Edoardo – G. Verdi „Kuningas üheks päevaks“ (Un giorno di regno), 1992
Rodolfo, poeet – G. Puccini „Boheem“ (La boheme), 1993
Don Carlo, Hispaania infant – G. Verdi „Don Carlo“, 1994 ja 2000
Fenton – O. Nicolai „Windsori lõbusad naised“ (Die lustigen Weiber von Windsor) , 1995
Ismaele – G. Verdi „Nabucco“, 1996
Alfred – J. Strauss „Nahkhiir“ (Die Fledermaus), 1997
Luigi – G. Puccini „Mantel“ (Il tabarro), 1997
Rinuccio – G. Puccini „Cianni Schicchi“, 1997
Don Jose – G. Bizet „Carmen“, 1998
Vürst – A. Dargomõžki „Näkineid“, 1999
Narraboth – R. Strauss „Salome“, 2000
Caramello – J. Strauss „Öö Veneetsias“ (Eine Nacht in Venedig), 2000
Macduff – G. Verdi „Macbeth“, 2001
Grigori – M. Mussorgski „Boriss Godunov“, 2001
Ernani – G. Verdi „Ernani“, 2002
Max – C. M. Von Weber „Nõidkütt“ (Der Freischütz), 2003
Herman – P. Tšaikovski „Padaemand“ (Pikovaja Dama-Pique-Dame), 2004
Radames – G. Verdi „Aida“, 2004
Naaber ja peaminister Talleyrand – Kaumann „Mina – Napoleon!“, 2005
Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 2005
Turridu – P. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria Rusticana), 2006
Teatris Vanemuine
Mantua Hertsog – G. Verdi “Rigoletto“, 1993
Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1994
Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1995
Gustavo – G. Verdi „Maskiball“ (Un ballo in maschera), 2002
Norra Rahvusooperis
Pinkerton – G. Puccini „Madama Butterfly“, 1992
Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1993
Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1993
Stockholmi Kuninglikus Ooperis
Turridu – P. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria Rusticana), 1992
Radames – G. Verdi „Aida“, 1994
Tenor – R. Strauss „Roosikavaler“ (der Rosenkavalier), 1995
Göteborgi Teatris
Mantua Hertsog – G. Verdi “Rigoletto“, 1994
Oulu Linnateatris
Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1996
Shemeika – L. Matetoja „Juha“, 1997
Ferrando – W. A. Mozart „Cosi fan tutte“, 1998
Soome Yleisradios
Slavka – Ralf Gothoni „Hund“
Läti Rahvusooperis
Rodolfo – Puccini „Boheem“, 1995
Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1996
Leedu Rahvusooperis
Radames – G. Verdi „Aida“, 1996
Turridu – M. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria Rusticana)
